Klaviatuuri kordamine
Kordamine
Fail on üksus, mis sisaldab mingit infot – näiteks teksti, pilte või muusikat. Avatuna võib faili väljanägemine meenutada tekstidokumenti või pilti, mida võite näha kellegi laual või dokumendikapis. Arvutis on failid tähistatud ikoonidega; selline esitusviis võimaldab hõlpsalt ära tunda eri failitüüpe ikoonide järgi. Siin on mõned tavalised failide ikoonid.
Mõnede failitüüpide ikoonidKaust on koht, mida saate kasutada failide salvestamiseks. Kui teil on laual tuhandeid pabereid ja toimikuid, siis oleks vajadusel mõne kindla dokumendi leidmine peaaegu võimatu. Seepärast talletavad inimesed sageli pabertoimikuid kaustades dokumendikapis. Teie arvutis toimivad kaustad samal viisil. Järgnevalt on toodud mõnede tüüpiliste kaustade ikoonid.
Tühi kaust (vasakul); faile sisaldav kaust (paremal)Kaustad võivad sisaldada ka teisi kaustu. Kausta sees olevat kausta nimetatakse tavaliselt alamkaust. Te võite luua ükskõik kui palju alamkaustu ja igas alamkaustas võib talletada omakorda faile ja täiendavaid alamkaustasid.
Teekide kasutamine failide ja kaustade avamiseksAsjade korraldamiseks ei pea te alustama nullist. Failidele ja kaustadele juurdepääsuks ning nende ümberkorraldamiseks saate kasutada teeke, mis on Windowsi selle versiooni uus funktsioon. Siin on kujutatud neli vaikimisi olemasolevat teeki ja vastavat tüüpilist kasutusala:
Mõnede failitüüpide ikoonidKaust on koht, mida saate kasutada failide salvestamiseks. Kui teil on laual tuhandeid pabereid ja toimikuid, siis oleks vajadusel mõne kindla dokumendi leidmine peaaegu võimatu. Seepärast talletavad inimesed sageli pabertoimikuid kaustades dokumendikapis. Teie arvutis toimivad kaustad samal viisil. Järgnevalt on toodud mõnede tüüpiliste kaustade ikoonid.
Tühi kaust (vasakul); faile sisaldav kaust (paremal)Kaustad võivad sisaldada ka teisi kaustu. Kausta sees olevat kausta nimetatakse tavaliselt alamkaust. Te võite luua ükskõik kui palju alamkaustu ja igas alamkaustas võib talletada omakorda faile ja täiendavaid alamkaustasid.
Teekide kasutamine failide ja kaustade avamiseksAsjade korraldamiseks ei pea te alustama nullist. Failidele ja kaustadele juurdepääsuks ning nende ümberkorraldamiseks saate kasutada teeke, mis on Windowsi selle versiooni uus funktsioon. Siin on kujutatud neli vaikimisi olemasolevat teeki ja vastavat tüüpilist kasutusala:
- Dokumentide teek. Kasutage seda teeki, et korraldada tekstitöötlusfaile, arvutustabeleid, esitlusi ja teisi tekstiga seostuvaid faile. Lisateavet leiate teemast Dokumentide haldamine.
Vaikimisi talletatakse teeki Dokumendid teisaldatavad, kopeeritavad või salvestatavad failid kaustas Minu dokumendid. - Piltide teek. Kasutage seda teeki, et korraldada kõiki oma digitaalpilte, olenemata sellest, kas saate need oma kaamerast, skannerist või meile teel teistelt inimestelt. Lisateavet leiate teemast Piltide haldamine.
Vaikimisi talletatakse kõik failid, mille teisaldate, kopeerite või salvestate, teegi Pildid kaustas Minu pildid. - Teek Muusika. Kasutage seda teeki, et korraldada oma digitaalseid muusikafaile (nt CD-delt kopeeritud või Internetist alla laaditud laule). Lisateavet leiate teemast Muusika haldamine.
Vaikimisi talletatakse kõik failid, mille teisaldate, kopeerite või salvestate, teegi Muusika kaustas Minu muusika. - Teek Videod. Kasutage seda teeki videote (nt klipid digitaalkaamerast, videokaamerast või videofailid, mida laadite alla Internetist) korraldamiseks. Lisateavet leiate teemast Videote haldamine.
Vaikimisi talletatakse kõik failid, mille teisaldate, kopeerite või salvestate, teegi Videod kaustas Minu videod.
Akende osade ülevaadeKui avate kausta või teegi, siis kuvatakse see aknas. Akna erinevad osad on loodud selleks, et aidata teil Windowsis orienteeruda ning failide, kaustade ja teekidega töötamist lihtsustada. Siin on üks tüüpiline aken ja kõik tema osad.
Failide ja kaustade vaatamine ja korraldamineKausta või teegi avamisel saate valida selles aknas olevate failide kuvamise viisi. Näiteks võib-olla eelistate suuremaid (või väiksemaid) ikoone või korrastust, mis laseks teil näha erinevat tüüpi teavet iga faili kohta. Seda tüüpi muudatuste tegemiseks kasutage tööriistaribal nuppu Vaated.Iga kord, kui klõpsate nuppu Vaated, muutub failide ja kaustade kuvamise viis. Saate valida viie erineva kuvamisviisi vahel – suured ikoonid, loend, vaade nimega Üksikasjad, mis kuvab failikohase teabe mitmes veerus, väiksemate ikoonidega vaade Paanid ja vaade Sisu, mis kuvab mingi osa failis olevast sisust.
Kui klõpsate noolt nupu Vaated kõrval, kuvatakse veel rohkem valikuid. Faili- ja kaustaikoonide suuruse reguleerimiseks nihutage liugurit üles või alla. Te näete, et kui te liigutate liugurit, siis ikoonide suurus muutub.
Vaadete suvandidTeekides on failide korraldamisel võimalik minna veelgi kaugemale. Näiteks oletame, et soovite faile kaustas Muusika korraldada žanri järgi (nt jazz ja klassikaline):
Kui klõpsate noolt nupu Vaated kõrval, kuvatakse veel rohkem valikuid. Faili- ja kaustaikoonide suuruse reguleerimiseks nihutage liugurit üles või alla. Te näete, et kui te liigutate liugurit, siis ikoonide suurus muutub.
Vaadete suvandidTeekides on failide korraldamisel võimalik minna veelgi kaugemale. Näiteks oletame, et soovite faile kaustas Muusika korraldada žanri järgi (nt jazz ja klassikaline):
- Klõpsake nuppu Start ja seejärel klõpsake kausta Muusika.
- Teegipaanil (faililoendi kohal) klõpsake menüüd Korraldusalus ja seejärel nuppu Žanr.
Allikas: http://windows.microsoft.com/
Failid ja failitüübid
Kaustade loomine - Failipuu
- Leia oma kaust
- Loo oma kausta alamkaustad: joonistused, pildid, tekstid, info
Ülesanne 1
- Leia ja ava programm Paint
- Kujunda kujunditest pilt ja värvi
- Lisa tekst
- Salvesta nimega (.jpeg), faili nimeks näit kujundid_mari. Salvesta alamkausta Joonistused
Kirja saatmine
- Logi end oma postkasti
- Leia Sulle vastatud kiri
- Vasta kirjale (alati ülesse)
- Lisa kirjale manus s.o oma kujunditest pilt
CV - Europass
Mis on europass?Europassiks nimetatakse ühtlustatud dokumentatsioonikausta, mida tööd otsivad kodanikud saavad soovi korral kasutada, et paremini edastada teavet oma kvalifikatsioonide ja pädevuste kohta kogu Euroopas. Tööandja saab võimaluse erinevatest Euroopa riikidest pärit tööotsijate kvalifikatsiooni paremini võrrelda ja hinnata. Europassiga tööotsija aga teab, et ei pea oma dokumente teise riigi nõuete kohaselt ümber tegema või täiendama.
Projektiga, mis hõlmab mitte üksnes ELi riike, on liitunud 32 Euroopa riiki. Europassi eesmärk on kergendada tööjõu vaba liikumist Euroopas ning ühtlasi võimaldada liikumisest ülevaadet saada.
Europass koosneb viiest dokumendist, mille vorm on Euroopas ühesugune:
1. Europassi CV;
2. Europassi keelepass;
3. Europassi õpirände tunnistus – sinna kantakse perioodid, mille jooksul dokumendi omanik on võtnud osa õpingutest väljaspool oma elukohariiki;
4. Europassi diplomilisa – teave haridusalaste saavutuste kohta kõrghariduse tasemel;
5. Europassi kutsetunnistuse lisa – kirjeldab kutseõppe sertifikaadile vastavaid pädevusi ja kvalifikatsioone.
Neist kahte esimest saab ise koostada, ülejäänud dokumente koostavad ja annavad välja pädevad asutused, mille kontakte saab riiklike Europassi keskuste kaudu: http://europass.cedefop.europa.eu/et/about/national-europass-centres
Europassi kui kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kasutuselevõtt on sätestatud 1. jaanuaril 2005. a. jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004
(vt. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004D2241&qid=1432213877724&from=ET)
Projektiga, mis hõlmab mitte üksnes ELi riike, on liitunud 32 Euroopa riiki. Europassi eesmärk on kergendada tööjõu vaba liikumist Euroopas ning ühtlasi võimaldada liikumisest ülevaadet saada.
Europass koosneb viiest dokumendist, mille vorm on Euroopas ühesugune:
1. Europassi CV;
2. Europassi keelepass;
3. Europassi õpirände tunnistus – sinna kantakse perioodid, mille jooksul dokumendi omanik on võtnud osa õpingutest väljaspool oma elukohariiki;
4. Europassi diplomilisa – teave haridusalaste saavutuste kohta kõrghariduse tasemel;
5. Europassi kutsetunnistuse lisa – kirjeldab kutseõppe sertifikaadile vastavaid pädevusi ja kvalifikatsioone.
Neist kahte esimest saab ise koostada, ülejäänud dokumente koostavad ja annavad välja pädevad asutused, mille kontakte saab riiklike Europassi keskuste kaudu: http://europass.cedefop.europa.eu/et/about/national-europass-centres
Europassi kui kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kasutuselevõtt on sätestatud 1. jaanuaril 2005. a. jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004
(vt. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004D2241&qid=1432213877724&from=ET)
Sisesta Google otsingusse Europass - lae alla CV põhi, salvesta oma kausta alamkausta - info
Sisesta andmed ning salvesta
ID-kaart
ID-kaardi kuritarvitamiseks ei piisa selle PIN-koodide väljanuhkimisest, vaja on ka füüsilist ID-kaarti ennast. Samuti ei saa kuritarvitada võõrastesse kätesse sattunud ID-kaarti, kui ei tea selle PIN-e või kui avaliku võtme infrastruktuur ei kinnita kaardiomaniku sertifikaatide kehtivust.
ID-kaardi kiibil on ka valesisestuste loendur, mis tähendab seda, et kaardi PIN blokeerub pärast kolme valesisestust. Blokeerunud PIN-i saab lahti blokeerida PUK-koodi abil.
ID-kaardi ja Mobiil-ID turvaliseks kasutamiseks:
ID-kaardi kiibil on ka valesisestuste loendur, mis tähendab seda, et kaardi PIN blokeerub pärast kolme valesisestust. Blokeerunud PIN-i saab lahti blokeerida PUK-koodi abil.
ID-kaardi ja Mobiil-ID turvaliseks kasutamiseks:
- Sulgege kindlasti veebilehitseja, kui olete ID-kaardi/Mobiil-ID kasutamise lõpetanud!
- Kui internetilehitsejas kuvatud kontrollkood erineb mobiiltelefoni ekraanile kuvatud kontrollkoodist , siis katkestage toiming, sulgege lehitseja ja alustage toimingut uuesti.
- Ärge unustage ID-kaarti kaardilugejasse!
- Ärge hoidke PIN-koode koos ID-kaardi või mobiiltelefonigaga!
- Ärge öelge ega näidake oma PIN-koode mitte kellelegi! Kui kahtlustate, et keegi on teie PIN-koodid teada saanud, muutke nad ID-utiliidis/mobiiltelefoni vastavas menüüs kohe ära!
- Kui olete ID-kaardi kaotanud, helistage kohe telefonil 1777 ja peatage sertifikaadid – nii ei saa kaarti elektrooniliselt kuritarvitada. Kui kaotasite mobiiltelefoni SIM-kaardi ja/või PIN-koodid, helistage numbril 123.
- Kui ID-kaart on teilt varastatud, pöörduge Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ja laske kaart kehtetuks tunnistada – siis ei saa seda ka füüsiliselt väärkasutada, näiteks teie nimele lepinguid sõlmida.
Digiallkirjastamine
Mis on "küpsised"
Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi.
Informatsioon, mida küpsised sisaldavad, võib olla sisselogimise või registreerumise info, veebipoe ostukorv, kasutuseelistuste nimekiri vms. Küpsiseid hoitakse töö ajal tavaliselt ajutistes failides ja kui te brauseri välja lülitate, siis küpsised vastavalt nende kehtivusajale kas kustutatakse või salvestatakse.
Küpsised ise ei loe teie arvutist informatsiooni ega saada seda laia maalilma. Küll aga võidakse küpsiste abil kogutud informatsiooni, näiteks teie surfamiseelistuste või ostlemishuvide kohta, müüa kolmandatele osapooltele. Pärast aga hakkate saama rämpsposti ahvatlevate pakkumistega.
Küpsised kuuluvad nn hallvara hulka, mis ei ole otseselt ohtlik, aga võib siiski ebamugavusi tekitada. Sellepärast analüüsivad viirusetõrjeprogrammid lisaks viirustele ja ussidele ka küpsiseid ja pakuvad teile võimalust ise otsustada, millised küpsised alles jätta ja millised kustutada.
Küpsised on oma nime saanud õnneküpsiste järgi. Nende valmistamise ajal pannakse mõne küpsise sisse paberitükike, millel ennustatakse rikkust, õnne või muud edu. Kausitäie küpsiste hulgas on kombekohaselt ikka ka mõni õnneküpsis.
Allikas: http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/kupsised/
Informatsioon, mida küpsised sisaldavad, võib olla sisselogimise või registreerumise info, veebipoe ostukorv, kasutuseelistuste nimekiri vms. Küpsiseid hoitakse töö ajal tavaliselt ajutistes failides ja kui te brauseri välja lülitate, siis küpsised vastavalt nende kehtivusajale kas kustutatakse või salvestatakse.
Küpsised ise ei loe teie arvutist informatsiooni ega saada seda laia maalilma. Küll aga võidakse küpsiste abil kogutud informatsiooni, näiteks teie surfamiseelistuste või ostlemishuvide kohta, müüa kolmandatele osapooltele. Pärast aga hakkate saama rämpsposti ahvatlevate pakkumistega.
Küpsised kuuluvad nn hallvara hulka, mis ei ole otseselt ohtlik, aga võib siiski ebamugavusi tekitada. Sellepärast analüüsivad viirusetõrjeprogrammid lisaks viirustele ja ussidele ka küpsiseid ja pakuvad teile võimalust ise otsustada, millised küpsised alles jätta ja millised kustutada.
Küpsised on oma nime saanud õnneküpsiste järgi. Nende valmistamise ajal pannakse mõne küpsise sisse paberitükike, millel ennustatakse rikkust, õnne või muud edu. Kausitäie küpsiste hulgas on kombekohaselt ikka ka mõni õnneküpsis.
Allikas: http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/kupsised/
Teksti sisestamise ülesanne
Briti Durhami ja Portugali Lissaboni ülikooli teadlased uurisid muinasjuttude teket, arengut ja pärinemist ning leidsid, et praeguseni populaarsete muinasjuttude juured ulatuvad pronksiaega (3200 – 600 eKr).
Teadlaste sõnul osati juba siis lõkke ääres olles häid lugusid välja mõelda ja vesta, mille tõttu neist sai keelelise kultuuri osa, kirjutab news.com.au.
Uurijat vaatasid läbi 275 levinud muinasjuttu ja nende erinevaid variante, mille seas oli palju klassikat nagu näiteks «Kaunitar ja koletis», «Jack ja oavars» ja paljud teised.
Kui vennad Grimmid 1812. aastal oma kuulsa muinasjutukogu koostasid ja välja andsid, siis olid nad arvamusel, et tegemist on tuhandeid aastaid vanade lugudega. Uurijate sõnul pärinevad klassikalised muinasjutud piiblieelsest ajast.
«Alates vendadest Grimmidest on folkloristid muinasjutte ja rahvapärimusi uurinud leides, et need anti alguses edasi vaid suulisel teel. On ka neid, kelle arvates ei saanud lugusid ilma üles kirjutamata mitme põlvkonna jooksul anda edasi muutusteta. Sellest ka muinasjuttude erinevad variandid. Meie uuring näitas, et paljud lood olid indoeuroopa suulises kultuuris kaua aega enne kui need üles kirjutati,» selgitasid teadlased.
Varem arvati, et «Kaunitar ja koletis» pärineb 17. sajandist, kuna sellest ajast on teada esimesed andmed selle muinasjutu üleskirjutamise kohta. Keeleline uurimine näitas, et tegemist on kogu maailmas levinud muinasjutuga, mis pärineb väga iidsest, umbes 4000 aasta tagusest ajast.
«Indoeuroopa kultuurides saab selle muinasjutu jälgi ajada keelte järgi. Iidsed inimesed ei andud järglastele edasi ainult geene, vaid ka kultuuri koos lugudega,» selgitati.
Üheks vanimaks muinasjutuks peetakse «Seppa ja kuradit», mille juured ulatuvad isegi 6000 aasta tagusesse aega. Iidsel ajal peeti seppa pooleldi šamaaniks, kuna ta oskas metalli muuta.
Lugu räägib ahnest sepast, kes lööb kuradiga käed, et annab oma hinge, kui kurat annab talle võime sepistada ükskõik mida. Ta saabki, mida tahab, kuid pääseb kavaluse abil siiski hinge kuradile müümisest.
See lugu esineb erineval kujul Euroopast Indiani ja see viitab nomaadide massimigratsioonile idast läände.
Sellest loost on välja kasvanud mitmed alalood, kus on tegemist võluvõime, kuradi, hinge ja lepingu sõlmimisega, millegi vastusaamiseks.
Allikas: http://elu24.postimees.ee/3476857/muinasjutud-on-vanemad-kui-piibel-parinedes-pronksiajast
Salvesta nimega (tekst_mari) alamkausta Tekstid
Teadlaste sõnul osati juba siis lõkke ääres olles häid lugusid välja mõelda ja vesta, mille tõttu neist sai keelelise kultuuri osa, kirjutab news.com.au.
Uurijat vaatasid läbi 275 levinud muinasjuttu ja nende erinevaid variante, mille seas oli palju klassikat nagu näiteks «Kaunitar ja koletis», «Jack ja oavars» ja paljud teised.
Kui vennad Grimmid 1812. aastal oma kuulsa muinasjutukogu koostasid ja välja andsid, siis olid nad arvamusel, et tegemist on tuhandeid aastaid vanade lugudega. Uurijate sõnul pärinevad klassikalised muinasjutud piiblieelsest ajast.
«Alates vendadest Grimmidest on folkloristid muinasjutte ja rahvapärimusi uurinud leides, et need anti alguses edasi vaid suulisel teel. On ka neid, kelle arvates ei saanud lugusid ilma üles kirjutamata mitme põlvkonna jooksul anda edasi muutusteta. Sellest ka muinasjuttude erinevad variandid. Meie uuring näitas, et paljud lood olid indoeuroopa suulises kultuuris kaua aega enne kui need üles kirjutati,» selgitasid teadlased.
Varem arvati, et «Kaunitar ja koletis» pärineb 17. sajandist, kuna sellest ajast on teada esimesed andmed selle muinasjutu üleskirjutamise kohta. Keeleline uurimine näitas, et tegemist on kogu maailmas levinud muinasjutuga, mis pärineb väga iidsest, umbes 4000 aasta tagusest ajast.
«Indoeuroopa kultuurides saab selle muinasjutu jälgi ajada keelte järgi. Iidsed inimesed ei andud järglastele edasi ainult geene, vaid ka kultuuri koos lugudega,» selgitati.
Üheks vanimaks muinasjutuks peetakse «Seppa ja kuradit», mille juured ulatuvad isegi 6000 aasta tagusesse aega. Iidsel ajal peeti seppa pooleldi šamaaniks, kuna ta oskas metalli muuta.
Lugu räägib ahnest sepast, kes lööb kuradiga käed, et annab oma hinge, kui kurat annab talle võime sepistada ükskõik mida. Ta saabki, mida tahab, kuid pääseb kavaluse abil siiski hinge kuradile müümisest.
See lugu esineb erineval kujul Euroopast Indiani ja see viitab nomaadide massimigratsioonile idast läände.
Sellest loost on välja kasvanud mitmed alalood, kus on tegemist võluvõime, kuradi, hinge ja lepingu sõlmimisega, millegi vastusaamiseks.
Allikas: http://elu24.postimees.ee/3476857/muinasjutud-on-vanemad-kui-piibel-parinedes-pronksiajast
Salvesta nimega (tekst_mari) alamkausta Tekstid
Google Drive
Dokumendi loomine
Esitluse loomine